Skip to main content
European Climate Pact

Kliimamuutused

Kliimamuutused kujutavad endast pakilist ohtu meie maailmale, kuid me kõik saame midagi ette võtta, et aidata nende vastu võidelda ja luua parem tulevik.

Mis on kliimamuutused?

Inimtegevus mõjutab järk-järgult Maa kliimat, lisades atmosfääris looduslikult esinevatele gaasidele tohutus koguses kasvuhoonegaase.

Need täiendavad kasvuhoonegaasid tulenevad peamiselt fossiilkütuste põletamisest energia tootmiseks ning muust inimtegevusest, nagu vihmametsade hävitamine, põllumajandus, loomakasvatus ja kemikaalide tootmine. Süsinikdioksiid (CO2) on inimtegevusest enim tekitatav kasvuhoonegaas.

Need lisagaasid võimendavad kasvuhooneefekti meie planeedi atmosfäärile, põhjustades Maa temperatuuri erakordset tõusu ja suuri kliimamuutusi.

Vaadake ka:

Milline on hetkeseis?

Me oleme juba soojendanud planeeti rohkem kui 1 °C võrra, võrreldes temperatuuritasemega, mis meil oli enne tööstusajastut.

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) teadlased on hoiatanud, et üleilmsel soojenemisel 1,5 °C võrra on tõsised ja isegi pöördumatud tagajärjed meie keskkonnale ja ühiskonnale.

Mida rohkem me kliimat häirime, seda suuremad on riskid meie ühiskonnale ja keskkonnale.

Vaadake ka:

Milline on kliimamuutuste mõju?

Kliimamuutuste mõju on juba tunda kogu maailmas ning prognooside kohaselt muutub see järgmistel aastakümnetel sagedasemaks ja intensiivsemaks.

Ilma kliimamuutustega seotud meetmeteta oleks ELis meie laste eluajal:

  • 400 000 õhusaastest tingitud enneaegset surma aastas;
  • 90 000 surmajuhtumit aastas kuumalainete tõttu;
  • 40% vähem kättesaadavat vett ELi lõunapoolsetes piirkondades;
  • 2,2 miljonit inimest, kes puutuvad igal aastal kokku rannikualade üleujutustega;
  • 190 miljardi euro suurune iga-aastane majanduskahju.

Need kliimamuutused võivad muuta meie planeeti, mõjutades toidu- ja veevarusid ning meie tervist. Kuigi mõju ohustab kõiki, tabab see raskemalt vaeseid ja haavatavaid.

Mida suuremad on probleemid, seda raskem ja kulukam on neid lahendada. Seetõttu on parim viis kliimamuutustega toimetulekuks võtta meetmed aegsasti.

Vaadake ka:

Mida EL kliimamuutuste osas ette võtab?

EL on kliimamuutuste vastases võitluses juba kaua maailmas juhtpositsioonil olnud.

Võitleme kliimamuutuste vastu ambitsioonika poliitika abil kodus ja tehes tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega.

Liigume kavakohaselt eesmärgi suunas vähendada 2020. aastaks meie kasvuhoonegaaside heidet ning oleme koostanud kava vähendada seda 2030. aastaks veel vähemalt 55%.

Euroopa on väljendanud soovi saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. See tähendab, et vähendame oma heitkoguseid nii palju kui suudame ja suurendame kasvuhoonegaaside sidumist atmosfäärist, et saavutada kliimaneutraalsus.

See eesmärk on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest, mis on ambitsioonikas meetmepakett, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet nullini, tagades samal ajal õiglase, terve ja jõuka ühiskonna tulevastele põlvkondadele.

Lisaks heitkoguste vähendamisele peame kohanema muutustega, mis toimuvad praegu ja tulevikus. EL aitab parandada valmisolekut ja suutlikkust reageerida kliimamuutuste mõjule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

EL teeb koostööd teiste riikide ja piirkondadega, et edendada üleilmseid kliimameetmeid ja toetada partnerriike, eelkõige kõige haavatavamaid, nende jõupingutustes.

Samuti teeb EL tööd selle nimel, et koroonaviiruse pandeemiast taastumine käiks käsikäes üleminekuga keskkonnahoidlikumale, digitaalsemale ja vastupanuvõimelisemale Euroopale.

Vaadake ka:

Milline on kliimameetmetest saadav kasu?

Üleminek kliimaneutraalsele ühiskonnale on kiireloomuline ülesanne, aga ka võimalus luua kõigile parem tulevik.

Kliima- ja keskkonnameetmeid võttes saab igaüks meist aidata säilitada ja kaitsta meie planeeti nii täna kui ka tulevaste põlvkondade jaoks.

Mõned kasutegurid ühiskonnale on järgmised:

  • uued, keskkonnahoidlikud töökohad;
  • parem konkurentsivõime;
  • majanduskasv;
  • linnade puhtam õhk ja tõhusamad ühistranspordisüsteemid;
  • uued tehnoloogiad, nagu elektri- või hübriidautod, energiatõhusad kodud või arukate kütte- ja jahutussüsteemidega hooned;
  • kindel varustatus energia ja muude ressurssidega – Euroopa väiksem sõltuvus impordist.

Uuringud näitavad, et rohe- ja digipööre on teostatavad ja taskukohased. Kliimamuutustega majandusele ja keskkonnale kaasnevad kulud oleksid palju suuremad nendest, mis on praegu kliimamuutuste vastu võitlemiseks vajalikud.

Mida saan teha?

Kõigil ühiskonna- ja majandussektoritel on selles oma roll – alates energiasektorist kuni tööstuse, transpordi, hoonete, põllumajanduse ja metsanduseni. Suur osa vajalikest teadmistest ja palju tõestatud lahendusi on juba olemas.

Meie igapäevased valikud on samuti olulised. Paljud meie tehtavatest muudatustest parandavad seda, kuidas me elame, ringi liigume, oma hooneid jahutame või kütame, kuidas me toodame ja tarbime.

Igaüks saab anda oma panuse ja ükski tegu pole liiga väike!