Põhisisu juurde
European Climate Pact

Esmatähtsad teemad

Pakt hõlmab mitmesugust kliimamuutuste vastu võitlemise ja keskkonnakaitsega seotud tegevust. Meie esmatähtsad valdkonnad on järgmised.

Koostöö olulistel teemadel

Pakti algetapis keskendutakse neljale valdkonnale, mis ei too vahetut kasu mitte ainult kliimale ja keskkonnale, vaid ka inimeste tervisele ja heaolule. Need valdkonnad on rohealad, keskkonnahoidlik liikuvus, keskkonnahoidlikud hooned ja rohelised töökohad.

Paktil on avatud mandaat ning selle ulatus kujuneb vastavalt sellega ühinevate inimeste ja organisatsioonide vajadustele ja panusele.

Kliima ja kestlikkusega seotud ELi meetmed

EL võtab õigusaktide, poliitika ja programmide kaudu meetmeid paljudes valdkondades. Allpool on toodud mõned näited.

Kliimameetmed

ELi eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus – kasvuhoonegaaside netonullheitega majandus.

See eesmärk on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe alusel võetud ELi kohustusega võtta üleilmseid kliimameetmeid. Tegime isegi ettepaneku võtta vastu Euroopa kliimaseadus, et muuta see poliitiline kohustus juriidiliseks kohustuseks.

Et seda kõrget eesmärki saavutada, soovime suurendada ka 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke. 2030. aasta kliimaeesmärgi kava kohaselt vähendaksime kasvuhoonegaaside heidet 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.

ELi peamised kliimaõigusaktid ja -meetmed

Teeme aktiivselt koostööd teiste riikide ja piirkondadega, et saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärgid, ning oleme peamine rahvusvahelise kliimarahastuse pakkuja, et toetada arenguriike nende püüdlustes kliimamuutustega võitlemisel.

Vt ka:

Elurikkus

On aeg parandada meie purunenud suhe loodusega. Selle vajalikkusest annavad selgelt märku kliimamuutused, elurikkuse vähenemine ja laastavate pandeemiate levik.

ELi elurikkuse strateegia aitab Euroopal 2030. aastaks asuda ökoloogilise taastumise teele. Selle abil

  • tehakse elurikkuse kaitsmiseks kättesaadavaks 20 miljardit eurot aastas, kasutades mitmesuguseid allikaid, sealhulgas ELi ning riikide ja erasektori vahendeid;
  • luuakse Euroopas kaitsealad, mis hõlmavad vähemalt 30% maismaast ja 30% merest;
  • taastatakse kahjustatud ökosüsteemid kogu Euroopas;
  • istutatakse 2030. aastaks 3 miljardit puud;
  • vähendatakse 2030. aastaks 50% võrra pestitsiidide kasutamist ja nende kahjulikku mõju;
  • muudetakse EL elurikkuse kriisiga tegelemisel maailmas juhtivaks jõuks.

Vt ka:

 

Biodiversity
guenterguni

Kestlikud toidusüsteemid

ELi strateegia „Talust taldrikule“ eesmärk on tagada eurooplastele tervisliku, taskukohase ja kestlikult toodetud toidu kättesaadavus. Selle abil

  • kaitstakse keskkonda ja säilitatakse elurikkus;
  • vähendatakse 2030. aastaks kemikaalide ja ohtlike pestitsiidide kasutamist 50% võrra;
  • võideldakse kliimamuutuste vastu;
  • tagatakse õiglane majanduslik tulu tarneahelas;
  • suurendatakse 2030. aastaks mahepõllumajandusmaad 25%ni kogu haritavast maast.

Vt ka:

Puhas energia

ELi energiasüsteemi CO2 heite vähendamine on meie kliimaeesmärkide saavutamiseks otsustava tähtsusega.

Meie peamised põhimõtted on järgmised:

  • seada esikohale energiatõhusus ja arendada välja energiasektor, mis põhineb peamiselt taastuvatel energiaallikatel;
  • tagada kindel ja taskukohane ELi energiavarustus;
  • saavutada täielikult integreeritud, omavaheliste ühendustega varustatud ja digiteeritud ELi energiaturg.

ELi energiasüsteemide lõimimise strateegia ja vesinikustrateegia sillutavad teed tõhusama ja paremini ühendatud energiasektori poole. Nende kaks põhieesmärki on saavutada puhtam planeet ja tugevam majandus.

See on väga oluline, et saavutada 2050. aastaks Euroopa kliimaneutraalsuse eesmärk, sest energiasüsteem tekitab 75% meie kasvuhoonegaaside heitest.

Vt ka:

 

Clean energy
Young maintenance engineer team working in wind turbines at sunset
serts

Kestlik tööstus

Meie kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja ringmajandusel põhinevat tööstuspoliitikat.

Euroopa tööstusstrateegia toetab rohepööret järgmiselt:

  • soodustatakse kliimaneutraalsete ja ringluspõhiste toodete uute turgude arendamist;
  • ajakohastatakse ja kasutatakse ära ELi-siseseid ja ülemaailmseid võimalusi, et tagada edasiminek ja tulevane heaolu;
  • vähendatakse energiamahukate tööstusharude, nt terase- ja tsemenditööstuse CO2 heidet.

Ringmajanduse tegevuskavas esitatakse kestlike toodete poliitika, mille kohaselt eelistatakse materjalikasutuse vähendamist ja materjalide korduskasutamist nende ringlussevõtule. Kehtestatakse miinimumnõuded, et vältida keskkonnakahjulike toodete laskmist ELi turule. Tegeletakse valede roheväidete esitamise probleemiga.

Jõupingutused suunatakse ressursimahukatele sektoritele, nagu tekstiili-, ehitus-, elektroonika- ja plastisektor.

Vt ka:

Ehitus ja renoveerimine

Hoonete arvele langeb ligikaudu 40% Euroopas tarbitavast energiast, kuid igal aastal renoveeritakse energiatõhususe eesmärgil ainult 1% hoonetest. Lisaks nõuab hoonete ehitamine, kasutamine ja renoveerimine suurel hulgal energiat ja ressursse, sealhulgas liiva, kruusa ja tsementi.

Renoveerimislaine algatuse käigus kahekordistatakse järgmise kümne aasta jooksul iga-aastast energiatõhusamaks renoveerimise määra ning sellega

  • parandatakse hoonetes elavate ja neid kasutavate inimeste elukvaliteeti;
  • vähendatakse Euroopa kasvuhoonegaaside heidet;
  • luuakse ehitussektoris juurde kuni 160 000 rohelist töökohta.

Ligi 34 miljonit eurooplast ei saa rahalistel põhjustel oma kodu piisavalt kütta. Seega aitab renoveerimine oluliselt kaasa ka kütteostuvõimetuse probleemi lahendamisele. Nii on võimalik parandada haavatavate inimeste tervist ja heaolu ning samal ajal vähendada nende energiaarveid.

Vt ka:

 

Sustainable mobility
Modern tram in the old town of Reims, France
Xantana

Säästev liikuvus

Transpordist tuleneb neljandik liidu kasvuhoonegaaside heitest ja see osakaal kasvab jätkuvalt.

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on vähendada transpordisektori heitkoguseid 2050. aastaks 90%. Selle saavutamiseks

  • laiendatakse heitkogustega kauplemist merendussektorile;
  • vähendatakse lennuettevõtjatele heitkogustega kauplemise süsteemi raames eraldatavate tasuta lubatud heitkoguse ühikute hulka;
  • paigaldatakse 2025. aastaks Euroopa teedele oodatava 13 miljoni heiteta ja vähese heitega sõiduki jaoks miljon avalikku laadimisjaama ja tanklat;
  • suurendatakse raudtee ja veetranspordi kasutamist kaubaveoks;
  • nimetatakse 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks, et toetada raudteed keskkonnahoidliku, innovatiivse ja ohutu transpordivahendina;
  • vähendatakse Ühtse Euroopa taeva algatuse kaudu õhutranspordi heitkoguseid kuni 10%, ilma et see tooks kaasa kulusid tarbijatele ja ettevõtjatele

Vt ka:

Saaste ärahoidmine

Saaste kahjustab meie tervist ja keskkonda. See on paljude vaimsete ja füüsiliste haiguste ning enneaegsete surmade suurim keskkonnaga seotud põhjus, eriti laste, teatavate haigustega inimeste ja eakate seas.

Lisaks inimeste tervise kahjustamisele on saaste üks peamisi elurikkuse vähenemise põhjuseid. See vähendab ökosüsteemide võimet pakkuda selliseid teenuseid nagu CO2 sidumine ja saastest puhastamine.

  • Nullsaaste tegevuskavaga ennetatakse ja kõrvaldatakse paremini õhusaastet, vee- ja pinnasereostust ning tarbekaupadest tulenevat saastet ja lõimitakse nullsaaste eesmärgid kõikidesse poliitikavaldkondadesse.
  • Metaanistrateegia eesmärk on piirata temperatuuri tõusu ajavahemikus praegusest 2050. aastani, parandada õhukvaliteeti ja tugevdada ELi üleilmset juhtpositsiooni kliimamuutuste vastu võitlemisel.
  • Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia tugineb Euroopa keerukatele kemikaale käsitlevatele õigusaktidele, et paremini kaitsta kodanikke ja keskkonda ning edendada innovatsiooni ohutute ja keskkonnasäästlike kemikaalide valdkonnas.

Vt ka:

Kestlik rahandus ja investeerimine

Soovime Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks suunata kliimaneutraalsele, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele, ressursitõhusale ja õiglasele majandusele üleminekusse lisaks avaliku sektori rahale ka erainvesteeringud.

Finantssektor saab aidata,

  • suunates investeeringud kestlikumatesse tehnoloogiatesse ja ettevõtetesse;
  • rahastades majanduskasvu pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikul viisil;
  • aidates kaasa vähese CO2 heitega, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise ringmajanduse loomisele.

Otsime praegu viise, kuidas lõimida kestlikkusega seotud kaalutlused oma finantspoliitika raamistikku, et kasutada rahalisi vahendeid kestliku majanduskasvu edendamiseks.

Vt ka:

Õiglane üleminek

Üleminek kestlikule ja kliimaneutraalsele majandusele peab toimuma õiglaselt, kedagi kõrvale jätmata.

Mõned piirkonnad, mis sõltuvad tugevalt kaevandustööstusest ja sellega seotud energiatootmisest ning CO2-mahukatest tööstusharudest, peavad oma majanduse ümber korraldama ja/või seda mitmekesistama, säilitama sotsiaalse sidususe ning olukorrast mõjutatud töötajaid ja noori (ümber) koolitama, et valmistada neid ette tulevasteks töökohtadeks.

Nende piirkondade spetsiifiliste probleemide lahendamiseks on komisjon kasutusele võtnud õiglase ülemineku mehhanismi, mis pakub sihipärast toetust.

Vt ka:

Linnad ja piirkonnad

Euroopa piirkonnad seisavad üha enam silmitsi kliimamuutuste mõjuga. Rohepöörde jaoks on oluline võtta meetmeid linnades ja maapiirkondades kogu Euroopas.

Vt ka:

Teadusuuringud ja innovatsioon

Teadusuuringutel ja innovatsioonil on oluline roll meie jõupingutustes kliimamuutustega võitlemisel.

ELi ja rahvusvahelised teadusuuringud on märkimisväärselt parandanud meie arusaama kliimamuutuste põhjustest. Praegune kiireloomuline väljakutse on uurida ja prognoosida kliimamuutuste mõju ning leida sellele tõhusaid lahendusi.

Vt ka:

Rahvusvahelised meetmed

Lisaks Euroopas võetavatele meetmetele tegeleb EL kestlikkusega seotud üleilmsete probleemidega ka väljaspool Euroopat asuvate riikide ja piirkondadega tehtava koostöö kaudu.

Vt ka: